1992. aastal võttis kodanike absoluutne enamus vastu EV Põhiseaduse. Oli taastatud riik, „mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Nii on kirjas Põhiseaduse preambulas, mis moodustab riikluse ideelist vundamenti. Rahvusvähemuste esindajatel võib tekkida küsimus, kas see printsiip ahistab neid? Usun, et vastus sellele küsimusele on negatiivne. Kultuuriline mitmekesisus on Eesti rahvusriigi tugevus.
Paljuski tänu vene kogukonna mõtleva osa vaikimisele õnnestub vene meediategelastel ning kohalikkel Ühtse Venemaa sõpradel juurutada mantraid, et justkui see rahvusriik tõrjub vene vähemust eemale ning suhtub temasse eranditult kui ohtu. Ekspluateerides inimeste ajaloolist mälu ning soovi säilitada oma emakeelt, suutsid nad luua olukorra, kus vene rahvusest Eesti kodanik tunneb ennast meie riigis ebamugavalt, mis väljendub näiteks sügavas usaldamatuses riigi institutsioonide vastu. Juhul, kui see sama kodanik siiski toetab avalikult oma riiki, siis ta riskib saada külge isamaa reeturi silti, nagu isamaa oleks Nõukogude Liit ning õuel oleks 1949. aasta.
Hiljuti sattusin vaatama PBK saadet „Vene küsimus“, mida rahastatakse Tallinna linna eelarvest. Vene Kultuurikeskuse kunstijuht hr. Iljin ütles: „Esiteks, meie, venelased ei saa mitte kunagi olla meele järgi, isegi siis kui ma oskaks eesti keelt sajaprotsendiliselt. Aga lisaks ma pean ütlema selles keeles, et Venemaa on s*tt. Siis mina muutun justkui lojaalseks. Kui ma seda ei ütle, siis ma pole lojaalne“. Tallinna maksumaksjate raha eest kõlavad üleskutsed eesti keelt mitte õppida ning ühiskonda mitte integreeruda, kuna iga venelane on juba algusest peale tibla. Õudne! Sellised inimesed on meil Eestis pandud arendama vene kultuuri, ja tegelikult tugevdama vene inimeste alaväärsuskompleksi.
Nende poolt loodud vaenlasekujud, sümbolid on vähe seotud tänase reaalsusega. Ma olen kindel, et päeva lõpuks soovivad kõik mõistlikud inimesed sellel väiksel maalappil elada jõukas ja iseseisvas Eestis. Venemaa on muidugi tähtis, kuid meil on olemas ka puhtalt Eesti asi, mida ajada. Võib lõpmatuseni sõimata, aga ajalooratas on ikkagi pöördunud. Meie riik on Eesti Vabariik, „mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele“. Noorem põlvkond ei hakka kandma enda sees igatsust "vana aja" järgi. Ta on sisemiselt vaba, ja kogu maailm on tema ees valla. Venekeelsete vanem põlvkond võiks juba lõplikult öelda „head aega“ nostalgiale, nii nagu nad jätsid hüvasti 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskottkaru Miškaga. Ja mitte kogu aeg pealsesuruma noortele osalemist keerulises - lõputus hüvastijätu protsessis.
Väga võimalik, et paari põlvkonna pärast me kõik nimetame ennast vabalt, kasutades põhiseaduse sõnu, eesti rahvuseks. See võib juhtuda läbi kodakondsuse rolli tugevnemise, näiteks Prantsusmaa eeskujul, kus iga mustanahaline immigrant prantsuse passiga ütleb teile uhkelt: „Ma olen prantslane!“.
Vastandumise tingimustes muutub keel pantvangiks. Näiteks hiljuti Lätis läbiviidud rahvahääletus teise riigikeele küsimuses. Lätlased tähistasid võitu, venelased pigistasid veelgi kõvemini rusikat taskus. Kõik seetõttu, et lätlaste jaoks küsimus referendumisedelis kõlas alateadlikult järgmisena: „Kas te toetate Läti NSV taasloomist?“ , samas venelastele kõlas: „Kas te tahate vene Lätit?“. Tegemist on tupikuga, kuna ühe osapoole jaoks selja taga on Riia ja teise jaoks Moskva.
Jumal tänatud, et meil Eestis õnnestus vältida suuremat sorti konflikti keelest tuleneval põhjusel. Uuringud, näiteks inimarengu aruanne, väidavad et enamus Eestis venekeelsetest elanikkest tunnistab vajadust riigikeelt osata. Veel aastal 2008 sotsioloog Marju Lauristin ütles, et umbes 80% vene noortest saab kenasti hakkama eesti keelega. Järelikult on väga tähtis aluspõhimõtte – riigikeel on rahvusvähemuste poolt täiesti aktsepteeritud.
Keerulise ajaloo tõttu eestlased suhtuvad oma emakeelesse suure hoolivusega, kahtlemata, eestlaste soov oma emakeelt säilitada on kordades suurem kui paljude teiste rahvade sarnane soov. Kuid iga rahvusvähemuse esindaja, kes säilitab oma kultuuriidentiteeti ja samas omandab täielikult eesti keelt ka säilitab ja arendab seda, kuna ta räägib, kirjutab ja loeb eesti keeles. Mõiste „keelekandja“ ei peaks piirduma ainult rahvuskuuluvusega, eelduseks on pigem keele ja kultuuriteadmiste tase. Ma loodan, et enamus eestlasi peab võimalikuks sellist lähenemist heaks kiita. Kahtlemata, see teeb keele veelgi elujõulisemaks.
Kultuurist. Ühelt poolt on olemas vähemuse loomulik hirm assimilatsiooni ees. Siiski see on pigem valehirm, sest enda kui kultuuri või kultuuride kandja määratlemine on subjektiivne ja isiklik otsus, eriti demokraatlikus ühiskonnas. Kui minu emakeel on vene keel, samas räägin ma vabalt näiteks ka poola keelt ning ma väärtustan poola ilukirjandust ja tean poola ajalugu, kas ma siis ei saa ennast tunda ka poola kultuuri kandjana? Kes saab mulle keelata niiviisi ennast määratleda? Täpselt sama asi on kohaldatav ka Eestis elavatele venelastele. Rikkalik kultuuripagas räägib inimese intelligentusest ja laiast silmaringist, mitte aga sellest et ta on assimileeritud.
Õigus säilitada oma rahvuskuuluvus on kindlalt kaitstud Põhiseaduse 49 paragrahviga. Vene vähemuse jaoks Eestis on loodud head tingimused. Kus veel Euroopas peale Eestit ja Lätit riik pakkub täisväärset venekeelset põhiharidust? Saksamaal, kus Vene Föderatsiooni välisministeeriumi andmetel elab umbes 6 miljonit vene keelet rääkivat elanikku ei ole ühtegi riiklikku vene kooli. Kõik õpivad saksa keeles. Neid küsimusi ei saa arutada, lähtudes üksnes egoistlikkest motiividest. Kui keegi soovib õppida esimesest klassist magistratuurini välja ainult vene keeles, siis tuleb tal seda teha kas erahariduse raames või astudes õppima Venemaa õppeasutustesse. Riigi ülesandeks peaks olema kultuuriseltside toetamine, rahvusvähemuste pühapäevakoolide ning põhiharidust pakkuvate muukeelsete või segakoolide rahastamine.
Iseseisvus andis võimaluse keskenduda eesti keele ja kultuuri säilitamisele. Lõpude lõpuks, missugune riik veel kui mitte Eesti peaks selle eest hoolitsema? Vene keelt ja kultuuri maailmas ei ohusta midagi, selle kandjateks on sajad miljonid, seetõttu kohalikud venelased võiksid jagada eestlastega väikse eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilitamise ülesannet. Ühelt poolt see on suuremeelne, teiselt pool see on õige, kuna kodumaa rahvuskultuur peab olema tuttav ja südamelähedane, sest siis kõik ühiskonnas toimuv muutub arusaadavamaks. Vene dissident Valerija Novodvorskaja kommenteerides Läti keelereferendumit ütles selle kohta väga hästi, et venelased pole kunagi kuskil niimodi ebaviisakalt käitunud. Koos Tsaari-Venemaa riigitegelase Rezanoviga nad ehitasid forte Californias, koos Boriss Vildega lõid nad 1940. aastal Prantsuse Vastupanuliikumise, mõeldes isegi välja selle sõna.
Ei vasta tõele, et Eest riigi eesmärgid on vastuolus kohalikke venelaste huvidega, kuna rahvusvähemused ei ole võõrkehad Eestis, nad pole midagi eraldiseisvat, mis omavad erieesmärke - ja huve. Kõik, kelle jaoks meie riik on armas kodu, on ühe katuse all. Selliseid venekeelseid inimesi värske integratsiooni monitooringu andmetel meil on lausa 76 protsenti. Iga siin elav venelane võib olla vabalt eesti rahvuse osa, eesti keele ja kultuuri kandja. Põhiseadus muidugi paneb paika prioriteedid, kuid ta kaitseb ka vähemuste õigusi. Siin on kõlanud palju sõnu Põhiseadusest, oleks õige hetk meenutada dokumenti, mida tihti nimetatakse Eesti sünnitunnistuseks – 1918. aasta iseseisvusmanifesti, mis algab sõnadega „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.
22.03.2012